Männipähklid on mändide söödavad seemned (perekond Pinaceae, liik Pinus). Need seemned on erinevates maades tuntud mitmete erinevate nimede all, nt pinon, pignon,  pignolia, pignoli, pinolos, pinhao ja pignole.  Tavakasutuses olev nimetus sõltub ka männi liigist – söödavate seemnetega männiliike on umbes 20, Eestis neid ei kasva. Eesti tarbijale on tuntuim seedermännipähkli liik. Männipähklid on sõltuvalt liigist ka erineva kujuga. Näiteks Hiina päritolu männi seemned on lühemad kui Euroopas kasvava männiliigi seemned. Männipähkleid kasutatakse pesto kastmes, kuigi mõnikord on need asendatud maapähklitega. Ka mitmetes retseptides on ühe komponendina ära toodud männipähklid, nt salatid, kala- ja liharoad, küpsetised ning magustoidud.

 

Männipähklid on allergeensed ning seega peavad nende seemnete tarbimist vältima inimesed, kellel on juba allergia mõnede teist liiki pähklite tarbimise tulemusena esinenud. Lisaks võib männipähklite söömine põhjustada maitsemuutust, mis ilmneb järgmistel päevadel peale tarbimist ning kestab mõnest päevast mitme nädalani. Maitsemuutus väljendub kibedas maitses, mis eeskätt ilmneb just söömisel-joomisel.

 

Männipähklite söömisest tingitud vaevuste ilmnemisel on probleeme põhjustanud  pähklid alati pärinenud Hiinast, kuigi ainult väga väike osa Hiina päritolu seemnetest põhjustab seda probleemi. Taimekaitsevahendite jääkide ega raskemetallide analüüsi tulemused pole aga siiski viidanud ülenormatiivsetele sisaldustele.  Seoses seemnete kõrge rasvasisaldusega on nad kergesti rääsuvad. Kuid otsest kinnitust rääsumisel tekkivate ühendite ja kibeda maitse vahel pole leitud.