Uus seakatku tsoneerimise otsus leevendab kauplemispiiranguid Lõuna-Eestis

Euroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees kiideti heaks uus tsoneerimise eelnõu, mis leevendab seakatku tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid Lõuna-Eestis. Otsusega arvatakse seni kolmandas tsoonis asunud Võru ja Valga maakonnad ning suur osa Viljandi- ja Tartumaa valdadest teise tsooni.

 

Täna hääletusel olnud ja 28 liikmesriigi poolt heaks kiidetud uue tsoneerimise otsusega arvatakse II tsooni kogu Valgamaa ja Võrumaa, Viljandimaalt Viljandi, Tarvastu ja Suure-Jaani vallad ning Võhma linn, Tartumaalt Konguta, Rõngu, Rannu, Tähtvere, Puhja, Ülenurme, Nõo vallad, osa Tartu vallast ja Elva linn, mis asusid seni täielikult või osaliselt III tsoonis.

„Lõuna-Eesti maakondades on seakasvatajatel õnnestunud tänaseks juba enam kui aasta jooksul taud farmidest eemal hoida. See andis Veterinaar- ja Toiduametile võimaluse taotleda selles piirkonnas kolmanda tsooni piirangute eemaldamist,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Tänane otsus on oluline leevendus Lõuna-Eesti seakasvatajatele, avades nende jaoks taas võimaluse nii sealiha kui ka elussigade ekspordiks.“

Taudipuhangute ennetamine ja vältimine Lõuna-Eestis on Olev Kalda sõnul märk seakasvatajate suurenenud teadlikkusest ja hoolsusest bioohutusnõuete täitmisel, kuid sellele vaatamata ei tohiks valvsust kaotada. „Kuigi metssigade arvukus on Lõuna-Eestis oluliselt vähenenud, leiame ka nendes piirkondades jätkuvalt nakatunud metssigu,“ ütles Kalda. „See näitab, et farme ümbritsevas keskkonnas on viiruse kontsentratsioon endiselt kõrge ja püsib ka oht kodusigadele.“

II tsoonis asuvatest farmidest pärit kodusigade liha ja -toodetega on võimalik kaubelda Eestis erinevate toonide vahel ja viia Eestist välja. Samuti on lihtsustatud elussigadega kauplemine. Kehtima jäävad piirangud metssealiha ja sellest valmistatud toodetega kauplemisel. II tsoonist pärinevate metssigade liha ja –toodete turustamine on lubatud vaid Eesti II-III tsooni piires. 

Täna hääletusel olnud otsus jõustub eeldatavasti oktoobri lõpus pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2015. aasta lõpul Euroopa Komisjoni poolt seatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee .

Taust:

  • Sigade Aafrika katku leviku tõttu kehtestati esmakordselt Eestis kitsendustega tsoonid 9. oktoobril 2014. aastal Euroopa Komisjoni rakendusotsustega 2014/709/EÜ. Viimati muudeti tsoone 30. augustil 2016 rakendusotsusega (EL) 2016/1441.
  • Lõuna-Eestis diagnoositi sigade Aafrika katk kodusigadel viimati 22. septembril 2015. aastal, mil kinnitati taudipuhang Võrumaal Varstu vallas asuvas seafarmis. 
  • Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.
  • Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis.
Web by OK Interactive