Üldinfo toidukäitlejale

Vaata ka: üldinfo TKM valmistajale ja turustajale

 1. Mis on toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (edaspidi: TKM)?
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed hõlmavad endas kõiki materjale ja esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks; mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; või mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku või eraldavad toitu oma koostisosi. Sisuliselt on TKM mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese.
TKM on näiteks kõik toidu vahetud pakkematerjalid, söögiriistad, nõud (sh ühekordsed nõud), töötlemisseadmed, vahetud säilitamisanumad, lõikelauad jne. TKM liigitatakse ka inimtarbimiseks mõeldud veega kokkupuutuvad materjalid ja esemed välja arvatud ühis- või eraveevärgi püsiosad.
TKM ei liigitata materjale/esemeid, mida tarnitakse antiikesemetena; samuti katte- või pindmaterjale, mida võib koos toiduga süüa (nt söödavad juustukoorikud).
TKM võib olla valmistatud:
  • plastist (nt plastkarbid, joogitopsid)
  • klaasist (nt pudelid)
  • keraamikast (nt kruusid, ahjupotid)
  • metallist (nt konservitoosid, pannid)
  • paberist (nt pakkepaber) ja papist (nt koogikarbid)
  • puidust (nt lõikelauad)
  • muust materjalist, näiteks korgist (nt veinipudeli korgid), kummist (nt toidukäitlemisel kasutatavad kindad), silikoonist (nt ahjunõud) jne või ka mitmest eelpooltoodud materjalist korraga (nt plastaknaga paberist saiakotid, plastkorkidega kartongist tetrapakendid jm).
 Täiendava infona vaata materjalirühmade lühiselgitusi
 
2. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete üldnõuded tulevad Toiduseadusest ning otsekohalduvatest Euroopa Liidu määrustest, milleks on: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004 27. oktoober 2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta ning Komisjoni määrus (EÜ) nr 2023/2006, 22. detsember 2006, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta. Erinõuded kehtestab Vabariigi Valitsuse 07. märtsi 2013 a. määruse nr 36 Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded, nende gruppide kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid1 ning otsekohalduvad määrused:  Komisjoni määrus (EÜ nr 10/2011, 14. jaanuar 2011, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta; Komisjoni määrus (EÜ) nr 1895/2005, 18. november 2005, teatavate epoksüderivaatide kasutamise piirangu kohta toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja esemetes; Komisjoni määrus (EÜ) nr 282/2008, 27. märts 2008, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete kohta ning määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta; Komisjoni määrus (EÜ) nr 450/2009, 29. mai 2009, toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta; 284/2011 (Komisjoni määrus (EL) nr 284/2011, 22. märts 2011, Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta) ja 321/2011 (Komsjoni rakendusmäärus (EL) nr 321/2011, 1. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 10/2011, et piirata bisfenool A kasutamist imikute plastist lutipudelites).
Valdkonda reguleerib veel ka Pakendiseadus.
 
Tabel eelneva selgitamiseks:
Toiduga kokkupuutuv materjal/ese
Reguleeriv õigusakt
Õigusakti
olulised märksõnad
Kõik materjalid/esemed
1935/2004/EÜ
Raammäärus, aktiivsete ja intelligentsete
materjalide/esemete üldnõuded
2023/2006/EÜ
Head tootmistavad, trükivärvid
Toiduseadus
Toiduohutuse alused
Pakendiseadus
Pakend, raskemetallide sisaldus
Keraamika
VV 07.03.2013 määrus nr 36
Erinõuded, ohutuse katsetamise meetodid
Plast
10/2011/EÜ
(VV 07.03.2013 määrus nr 36)
Erinõuded, ohutuse katsetamise meetodid
1895/2005/EÜ
Epoksüderivaadid
Ringlussevõetud plast
282/2008/EÜ
Erinõuded
Regenereeritud tsellulooskile
VV 07.03.2013 määrus nr 36
Erinõuded
Vinüülkloriidi monomeeri sisaldav materjal
10/2011/EÜ
Erinõuded, ohutuse katsetamise meetodid
Pinnakattega kaetud materjal ja kleepaine
1895/2005/EÜ
Epoksüderivaadid
Aktiivsed ja intelligentsed materjalid/esemed
450/2009/EÜ
Erinõuded
 
3. Miks võib TKM inimese tervisele ohtu põhjustada?
Kõikidest materjalidest/esemetest, mille me asetame toiduga kokkupuutesse, kandub mingisugune kogus materjaliosakesi toitu. Selleks, et materjalid/esemed oleksid inimese tervisele ohutud, on lubatud toiduga kokkupuutumisel nendest toitu üle kanduda väga väike kogus materjaliosakesi. Kui materjaliosakesi on toidus lubatust rohkem, siis võivad need pideva tarbimise tulemusena hakata organismis kogunema ja aja möödudes organismi mõjutama. See, kui palju osakesi kandub materjalist/esemest toitu sõltub ühelt poolt materjali/eseme koostisest (kasutatud lähteained, tootmise tingimused) ja teiselt poolt materjali/eseme enda kasutamise tingimustest toiduga kokkupuutel.
Kasutamise tingimused versus migratsioon
Kasutamise tingimuste kohapealt on väga olulised kolm tegurit.
Nendest esimene on toidu reageerimisvõime materjaliga ehk toidu võime põhjustada materjaliosakeste sattumist toitu. Erinevad toidud on erineva reageerimisvõimega: mida hapum ja/või rasvasem on toit, seda rohkem see materjaliga reageerib.
Teiseks, materjali/eseme kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel. Üldjuhul kehtib reegel, et mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem toit reageerib materjaliga. Seega ka toatemperatuuril mittereageeriv materjal võib temperatuuri tõustes hakata eraldama oma osakesi toitu kogustes, mis ei ole tervisele enam ohutu.
Kolmandaks, materjali/eseme toiduga kokkupuute ajaline kestvus. Mida pikem see aeg on, seda rohkem jõuab materjaliosakesi toitu migreeruda.
Eelnevast järeldades on väga oluline järgida turustaja poolt edastatud materjali/eseme kasutustingimusi nende kokkupuutel toiduga. Kui materjalide/esemete kasutustingimusi eiratakse, siis tähendab see, et toitu satub rohkem materjaliosakesi kui on inimese tervisele ohutu. Iga toiduga kokkupuutes olev materjal/ese võib olla toidu saastumise allikaks, st mida pikem on toidu käitlemise protsess, seda rohkem on ka võimalusi selle materjaliosakestega saastumiseks.
 
4. Kuidas käitleja tagab TKM ohutuse?
Käitlejal on kohustus tagada TKM selline lõpptarbijani jõudmine, nagu TKM tootja on seda ette näinud (nõuetekohased ladustamise tingimused, hügieeniline ümberpakendamine).
Käitlejal on kohustus tõestada, et materjal/ese on nõuetekohane (st ei erita oma koostisosi lubamatutes kogustes). Turustamisetappides on tõenduseks korrektne materjali/eseme märgistus ja nõuetekohane vastavusdeklaratsioon (viimane vaid teatud materjalirühmade korral).
Kuidas/kust need dokumendid saab?
Nii märgistuse kui vastavusdeklaratsiooni väljastab TKM valmistaja või Euroopa Liidu tolliterritooriumile importija või ühenduses asutatud müüja. Kui importija/müüja koostab ise, kas märgistuse või vastavusdeklaratsiooni, siis saab ta algse informatsiooni toote võimalike kasutamise piirangute jm kohta materjali/eseme tootjalt. Lähtudes saadud informatsioonist võib importija/müüja teostada tõenduskatseid migratsiooniväärtuste kohta.
Kui toimub toote ümberpakendamine (nt hulgipakendist väiksematesse pakenditesse), siis tuleb käitlejal edastada ka märgistusel edastatav informatsioon.
Järgnevalt on toodud märgistamise ja vastavusdeklaratsiooni kirjeldus koos selgitustega.
 
4.1 TKM märgistus
Märgistatud peavad olema toiduga veel mitte kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Märgistus peab olema nähtav ja selgesti loetav.
Märgistus koosneb vähemalt (alus: määrus 1935/2004/EÜ, Artikkel 15) järgmisest teabest (vt lisaks loetelu järel olevaid selgitusi):
1) sõnad “toiduga kokkupuutumiseks” või konkreetset kasutusotstarvet näitav märge, nagu “kohvimasin”, “veinipudel”, “supilusikas” või peekrit-kahvlit kujutav eristusmärk (); eelnev teave ei ole kohustuslik esemete korral, mis on oma omaduste poolest üheselt ettenähtud kokkupuutumiseks toiduga (näide);
2) vajaduse korral ohutu ja asjakohase kasutamise erijuhised (näide);
3) materjalide ja esemete turule viimise eest vastutava, ühenduses asutatud tootja, käitleja või müüja nimi/ärinimi ning kummalgi juhul aadress või registreeritud asukoht (näide);
4) küllaldane märgistus või identifitseering, mis tagab materjali jälgitavuse (näide);
5) aktiivsete materjalide ja esemete puhul teave nende lubatud kasutusotstarbe või otstarvete kohta ning muu asjakohane teave, näiteks aktiivsest koostisosast eritunud ainete nimi ja kogus, et toidukäitlejad, kes kasutavad neid materjale ja esemeid, saaksid täita kõiki teisi asjakohaseid ühenduse sätteid või nende puudumise korral siseriiklikke sätteid, mida kohaldatakse toidu, kaasa arvatud toidu märgistamise suhtes.
Jaemüügis (st tarbijale müügiriiulil müüdavatel toiduga veel mitte kontaktis olevatel materjalidel/esemetel) peab märgistus olema esitatud ühena järgmistest:
1.     materjalidel ja esemetel või nende pakendil; või
2.     materjalidele ja esemetele või nende pakenditele kinnitatud etikettidel; või
3.     materjalide ja esemete vahetus läheduses oleval ostjatele selgelt nähtaval sildil.
Turustamise muudes etappides kui kirjeldatud jaemüügis peab märgistus olema esitatud ühena järgmistest:
1.     saatedokumentides; või
2.     etikettidel või pakenditel (millesse on materjalid/esemed pakendatud); või
1.     materjalidel ja esemetel.
 
4.2 TKM vastavusdeklaratsioon
Teatud materjalirühmadele on kehtestatud täiendavad nõuded nende ohutuse tagamiseks, mille kohaselt tuleb lisaks nõuetekohasele märgistusele esitada ka vastavusdeklaratsioon (edaspidi: VD). Materjalirühmad, mille puhul esitatakse VD on plastid (seal hulgas kile ja vahtplast), keraamika ning regenereeritud tsellulooskile (seal hulgas tsellofaan, vaata). Lisaks on VD esitamise kohustus ka aktiivsetel ja intelligentsetel materjalidel ja esemetel ning epoksüühendeid sisaldavatel materjalidel ja esemetel.
Vastavusdeklaratsiooni väljastab TKM valmistaja või EL tolliterritooriumile importija või ühenduses asutatud müüja. Vastavusdeklaratsiooni esitab käitleja kõikides turustamisetappides, kusjuures jaekaubanduses esitatakse VD nõudmisel (välja arvatud toodete üleandmisel tarbijatele). Vastavusdeklaratsiooni õigsuse tõendamiseks peavad olema kättesaadavad ka asjakohased dokumendid (katseprotokollid või teoreetilised arvutused).
VD-l ei ole kohustuslik esitada kehtivusaega! Seda uuendab VD väljaandja, kui migratsioon muutub tootmises toimunud oluliste muudatuste tulemusena või kui ilmnevad uued teaduslikud andmed.
Eestisse sisse tulevaid (nii EL sisesed, kui ka kolmandatest riikidest) TKM VD-e on lubatud Eestis esitada järgmistes keeltes: eesti keel; vene keel; inglise keel. Selle juures paralleelselt peab VD olema ka sellest huvitatud käitlejatele kergesti arusaadavas keeles. Tõlke korraldab ja selle õigsuse eest vastutab käitleja. Tõlge ei pea olema notariaalselt kinnitatud või tõlgitud vandetõlgi poolt. Siseriiklikult koostatav (st Eesti tootja poolt koostatav) VD peab olema eesti keeles.
 
Vastavusdeklaratsiooni sisu:
Plast
Ringlussevõetud plast
Keraamika
Regenereeritud tsellulooskile
Aktiivsed ja intelligentsed
Epoksüühendid

Web by OK Interactive