Loomade vedamine

Loomade heaolunõuete järgimine ja järelevalve heaolunõuete järgimise üle on kujunenud üle maailma loomakaitse vallas prioriteediks number üks. Tihti veetakse loomi pikkade vahemaade taha nii maanteed kui ka õhu- ja mereteed mööda. Transpordi kestel hukkub palju loomi heaolunõuete mittejärgimise tagajärjel. Tihti ei vasta veovahendite ventilatsioon nõuetele, sageli jäetakse veetavad loomad päevadeks joogiveeta. Samuti võib Eesti teedel talvel kohata loomaveokeid, millel puudub katus või suvel umbsete seintega veokeid, kus puudub vähimgi ventilatsioon.

Nõuded loomade vedamisele sätestab Nõukogu Määrus (EÜ) nr 1/2005 22. detsembrist 2004, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97".


Alates 5. jaanuarist 2007 kehtivad EL territooriumil  uued nõuded loomade veole. Seoses sellega rakenduvad ka mitmed lisakohustused ja nõuded vedajatele, veovahenditele, kogumiskeskustele, loomapidajatele ja teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes puutuvad kokku loomade vedamisega.

Kohaldumine

Määrus kohaldatakse selgroogsete elusloomade vedamisele ühenduse piires, kaasa arvatud ühenduse tolliterritooriumile sisenevate või sealt väljuvate partiide eriomased kontrollid, mida peavad teostama ametiisikud.

Määrust ei kohaldata loomade veole, mis ei ole seotud majandustegevusega, ja veterinaararsti juhendamisel toimuvale loomade veole otse veterinaararsti juurde või kliinikusse või sealt tagasi.

Osaliselt kohaldatakse määrust loomade vedamisele loomapidajate poolt, kes kasutavad neile
kuuluvaid liikureid või veovahendeid teatavat liiki loomade veoks geograafiliste tingimuste tõttu seoses hooajalise rändkarjatamisega ja talupidajate oma loomade vedamisele neile endile kuuluvate veovahenditega kõige enam 50 km kaugusele loomade pidamise kohast. Sellisel juhul peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused:

· loomad veetakse sihtkohta viivitamata kõige lühemat teed pidi ning loomade heaolu
tingimusi kontrollitakse regulaarselt
· veovahendite konstruktsioon, ehitus, korrashoid ja kasutamine peavad vältima loomade vigastumist ja kannatusi ning tagama nende ohutuse;
· peale- ja mahalaadimisseadeldised on nõuetekohaselt konstrueeritud ja ehitatud ning neid hoitakse korras ja kasutatakse nii, et on välditud loomade vigastamine ning tagatud loomade ohutus;
· loomi hooldav personal omab asjakohast väljaõpet ja oskusi ning ei kasuta oma ülesannete täitmisel vägivalda ega muid tarbetut hirmu, vigastusi või kannatusi põhjustavaid meetodeid;
· loomadel on piisavalt põrandapinda ja ruum on piisavalt kõrge, arvestades loomade suurust.

Vedada ei tohi loomi:

a) kes ei suuda iseseisvalt liikuda ilma, et see põhjustaks neile piina, või käia kõrvalise abita;
b) kellel on tõsine lahtine haav või prolaps (organi väljalangemine);
c) kes on tiined emasloomad, kelle eeldatavast tiinusajast on juba möödunud 90 või enam protsenti või eelnenud nädalal poeginud emasloomad;
d) kes on vastsündinud ja kelle naba ei ole täielikult paranenud;
e) kes on alla kaheksa nädala vanused koerad ja kassid, kui neil ei ole kaasas nende ema;
f) kes on sarvloomad (põdrad, kitsed, hirved), kelle sarved ei ole veel kõvastunud.

Mõistetest

Määruses on välja toodud rida termineid, mida teadmata võivad tekkida mitmedki arusaamatused.

vedu — loomade liikumine, mida teostatakse ühe või enama veovahendiga ja sellega seonduvad toimingud, kaasa arvatud peale- ja mahalaadimine, ümberlaadimine ja puhkepausid, kuni loomade mahalaadimine sihtkohas on lõpetatud;

vedaja — füüsiline või juriidiline isik, kes veab loomi enda või kolmanda isiku nimel;

saatja - isik, kes otseselt vastutab loomade heaolu eest, keda ta teekonnal saadab;

korraldaja – 1) vedaja, kellel on teekonna osa jaoks alltöövõtu leping
vähemalt ühe teise vedajaga või
2) füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud teekonna
kohta lepingu rohkem kui ühe vedajaga või
3) isik, kes on kirjutanud alla teekonnalehe 1. osale;

piiripunkt — kontrollpunkt kolmandatest riikidest saabuvate loomade veterinaarkontrolli tegemiseks
ühenduse piiril;

väljumispunkt — piiripunkt või liikmesriigi poolt määratud muu koht, kus loomad lahkuvad ühenduse tolliterritooriumilt;

pädev asutus — liikmesriigi keskasutus, mis on pädev läbi viima veterinaarkontrolli, või keskasutuse poolt selleks volitatud muu asutus (Eestis on selliseks asutuseks Veterinaar- ja Toiduamet);

teekond — kogu veotoiming lähtekohast sihtkohani, kaasa arvatud mahalaadimine, majutamine ja pealelaadimine teekonna vahepeatustes;

pikk teekond — teekond, mis kestab kauem kui kaheksa tundi, alustades partii esimese looma liigutamisest;

lähtekoht — koht, kus loom esmakordselt laaditakse veovahendile eeldusel, et loom on olnud kõnealuses kohas majutatud vähemalt 48 tundi enne lahkumist;
Tunnustatud kogumiskeskusi käsitletakse lähtekohana tingimusel, et
a) esimese pealelaadimiskoha ja kogumiskeskuse vaheline kaugus on väiksem kui 100 km või
b) loomad on olnud majutatud piisava allapanuga vähemalt kuus tundi enne kogumispunktist lahkumist;

sihtkoht — koht, kus loom veovahendilt maha laaditakse ja
a) majutatakse vähemalt 48 tundi enne lahkumist või
b) tapetakse;

puhke- või ümberlaadimiskoht — peatus teekonnal, mis ei ole sihtkoht, kaasa arvatud koht, kus loomad vahetavad veovahendit, koos laadimisega või ilma;

navigatsioonisüsteemid — satelliidipõhine infrastruktuur, mis osutab ülemaailmseid, pidevaid, täpseid ja tagatud aja ja asukoha määramise teenuseid või tehnoloogia, mis pakub samaväärseid teenuseid.


Veo korraldamine

Loomi vedaval isikul peavad veovahendis olema kaasas dokumendid, mis näitavad:
a) loomade päritolu ja omandilist kuuluvust;
b) lähtekohta;
c) lahkumise kuupäeva ja kellaaega;
d) kavandatud sihtkohta;
e) kavandatud teekonna eeldatavat kestust.
Vedaja peab nimetatud dokumendid esitama nõudmisel pädevale asutusele.

Loomade vedamisega on pea- või alltöövõtu korras lubatud tegeleda ainult vedajatel, kellel on olemas veoluba (vt. LISAINFO allpool) . Loomade vedamise korral esitatakse loa koopia pädevale asutusele. Vedajad peavad teavitama pädevat asutust kõigist teabe ja dokumentide muutustest hiljemalt 15 tööpäeva jooksul muutuse toimumise päevast.
Vedaja määrab füüsilise isiku, kes vastutab vedamise eest ja tagab, et teave tema vastutusel oleva teekonnaosa planeerimise, teostamise ja lõpuleviimise kohta on saadaval teekonna igas punktis.
Korraldaja tagab iga teekonna puhul, et loomade heaolu ei saa rikutud teekonna eri osade puuduliku kooskõlastamise tõttu, arvestatakse ilmastikutingimustega, ja vedaja määratud füüsiline isik vastutab igal ajal pädevale asutusele teabe andmise eest teekonna korralduse, teostamise ja lõpuleviimise kohta.
Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral peavad vedajad ja korraldajad täitma teekonnalehe (vt. LISAINFO allpool) tingimusi.
Koduhobuslasi või koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi, sigu või kodulinde vedavat maanteesõidukit tohib juhtida või sellel saatjana tegutseda alates 5. jaanuarist 2008 ainult isik kellel on pädevustunnistus (vt. LISAINFO allpool). Loomade vedamise korral esitatakse pädevustunnistus pädevale asutusele.

Veoluba ja pädevustunnistust ei nõuta vedude puhul, mis ei ületa 65 km.

Uute autotranspordivahendite puhul Alates 1. jaanuarist 2007 ja kõigi autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2009 peavad vedajad pikkadel teekondadel kasutama navigatsioonisüsteeme, mis võimaldavad salvestada ja esitada teavet, mis vastab teekonnalehel olevale teabele, ja teavet laadimisrihmade avamise ja sulgemise kohta.

Navigatsioonisüsteemide salvestisi peab vedaja säilitama vähemalt kolm aastat ja tegema need pädeva asutuse nõudel kättesaadavaks.

Veovahendid, mida kasutatakse pikal teekonnal ja loomaveolaevad, mida kasutatakse mereteekonnal pikkusega üle 10 meremiili ning vastavaks veoks mõeldud loomaveokonteinerid peavad olema nõuetele vastavad, pädeva asutuse poolt kontrollitud ning neile peab olema väljastatud vastavussertifikaat (vt. LISAINFO allpool), mis on varustatud liikmesriigis ainukordse numbriga.

Tunnustatud kogumiskeskuste personal peab olema läbinud kursused vähemalt määruse 1/2005 I lisas toodud tehniliste eeskirjade osas. Samuti peavad kõik kogumiskesskusesse lubatud isikud olema teadlikud oma ülesannetest ja kohustustest nimetatud määruse raames ja karistustest rikkumiste korral ning neile peavad olema alaliselt kättesaadaval pädeva asutuse andmed, kellele tuleb teatada kõnealuse määruse nõuete võimalikest rikkumistest. Nimetatud nõuete täitmise tagamiseks tuleb kogumiskeskuses vastu võtta vajalikud sisekorra eeskirjad ning peab teostatama pidevat järelevalvet nende täitmise üle.



LISAINFO:

1) Veoluba

Veolubasid on kahte tüüpi:
· tüüp 1, mis ei kehti pika teekonna korral
· tüüp 2, mis kehtib kõigil teekondadel, kaasa arvatud pikad teekonnad

Veoluba Tüüp 1 väljastatakse vedajale pädeva asutuse poolt järgmiste tingimuste täitmisel:

1. taotleja on asutatud liikmesriigis, kus ta luba taotleb, või kui ta on asutatud kolmandas riigis, on neil kõnealuses riigis esindaja;
2. taotleja on näidanud, et tema käsutuses on piisavalt nõuetele vastavat personali, seadmeid ja menetlusi, mis võimaldavad tal täita käesoleva määruse nõudeid ning vajaduse korral heade tavade suuniseid;
3. taotleja ega tema esindaja ei ole toime pannud ühenduse loomakaitseõigusaktide ja/ega vastavate siseriiklike õigusaktide tõsiseid rikkumisi taotluse kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul. Käesolevat nõuet ei kohaldata, kui taotleja tõestab pädevale asutusele, et on võtnud kõik vajalikud meetmed edasiste rikkumiste vältimiseks.

Kõnealune luba kehtib kõige enam viis aastat selle väljastamise kuupäevast ja ei kehti pikkadel teekondadel.

Veoluba Tüüp 2 väljastatakse vedajale pädeva asutuse poolt järgmiste tingimuste täitmisel:

1. Kõik veoloa Tüüp 1 taotlemiseks vajalikud tingimused on täidetud;
2. taotlejad on esitanud järgnevad dokumendid:
      a. juhtide ja saatjate kehtivad pädevustunnistused kõigi pikki teekondi tegevate juhtide ja saatjate kohta;
      b. kehtivad vastavussertifikaadid kõigi autotranspordivahendite kohta, mida kasutatakse pikaajalistel vedudel;
      c. üksikasjad, mis võimaldavad vedajatel jälgida ja registreerida nende vastutusel olevate maanteesõidukite liikumist ja  kontakteeruda juhtidega mis tahes ajal pika teekonna vältel. Selle nõude täitmiseks peavad vedajad pikaajalise veo korral koduhobuslaste, kes ei ole registreeritud hobuslased, ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedamiseks näitama, et nad kasutavad navigatsioonisüsteeme uute autotranspordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2007 ja kõigi transpordivahendite puhul alates 1. jaanuarist 2009.
      d. varuplaan hädaolukordade puhuks.

Vedajad saavad veolubasid Tüüp 1 ja Tüüp 2 taotleda ainult ühelt pädevalt asutuselt ainult ühes liikmesriigis.

Taotlus veoloa väljastamiseks


2) Teekonnaleht

Pikki teekondi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel koduhobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade vedamisel kavandav isik valmistab ette, tembeldab ja kirjutab alla kõik teekonnalehe leheküljed vastavalt alljärgnevale:

Teekonnaleht koosneb järgmistest osadest:
Osa 1 — Planeerimine;
Osa 2 — Lähtekoht;
Osa 3 — Sihtkoht;
Osa 4 — Vedaja avaldus;
Osa 5 — Kõrvalekaldumiste aruande näidis.

Teekonnalehe lehed peavad olema kokku kinnitatud.

Korraldaja:
a) annab igale teekonnalehele eristava numbri;
b) tagab, et lähtekoha pädev asutus saab vähemalt kaks tööpäeva enne lahkumist nõuetekohaselt täidetud teekonnalehe 1. osa allkirjastatud koopia, välja arvatud veterinaarsertifikaadi numbrite osa (punkt 5.3), nimetatud asutuse määratud viisil;
c) täidab kõik pädeva asutuse juhised veolubade, vastavussertifikaatide, pädevustunnistuste ning teekonna realistlikkuse osas;
d) tagab, et teekonnaleht oleks tembeldatud pädeva asutuse poolt juhul kui kontrollide tulemus on rahuldav. Erandina ei nõuta teekonnalehe tembeldamist juhul, kui on kasutusele võetud nõuetekohased navigatsioonisüsteemid;
e) tagab, et teekonnaleht on loomadega kaasas teekonnal kuni sihtkohani või ekspordil kolmandasse riiki vähemalt kuni väljumispunktini.

Lähtekoha loomapidajad, ja kui sihtkoht asub ühenduse territooriumil, siis ka sihtkoha loomapidajad täidavad ja kirjutavad alla teekonnalehe vastavad osad 2. ja 3.. Nad teavitavad pädevat asutust kõigist kahtlustest seoses käesoleva määruse täitmisega niipea kui võimalik, kasutades 5. osa näidise vormi.

Kui sihtkoht asub ühenduse territooriumil, säilitavad sihtkoha loomapidajad teekonnalehte, välja arvatud selle 4. osa, vähemalt kolm aastat sihtkohta saabumise kuupäevast.
Teekonnaleht esitatakse nõudmisel pädevale asutusele.

Kui teekond lõpeb väljaspool ühenduse territooriumi, täidab teekonnalehe 4. osa ja kirjutab sellele alla vedaja.

Loomade eksportimisel kolmandasse riiki annavad vedajad teekonnalehe väljumispunkti riiklikule veterinaararstile.

Elusloomade eksportimisel eksporditoetustega ei ole teekonnalehe 3. osa nõutav, kui põllumajandusõigusaktid nõuavad aruande esitamist.

Teekonnalehe 3. osas osutatud vedaja hoiab alles:
a) täidetud teekonnalehe ühe eksemplari;
b) vastava salvestuslehe või väljatrüki, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 3821/85 I või IB lisas, kui sõidukile kohaldatakse kõnealust määrust.
Punktides a ja b osutatud dokumendid kuuluvad esitamisele pädevale asutusele, mis on andnud vedajale loa, ja nõudmisel lähtekoha pädevale asutusele ühe kuu jooksul pärast selle täitmist ning vedaja säilitab neid vähemalt kolm aastat kontrollimise kuupäevast.

Punktis a osutatud dokumendid tagastatakse lähtekoha pädevale asutusele ühe kuu jooksul pärast teekonna lõpetamist, juhul kui ei kasutata navigatsioonisüsteeme.


3) Pädevustunnistus

Koduhobuslasi ja koduloomadena peetavaid veiseid, lambaid, kitsi ja sigu vedavate maanteesõidukite juhtidel ja saatjatel peab olema pädevustunnistus. Pädevustunnistus koostatakse väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles (keeltes) ja inglise keeles, kui autojuht või saatja tõenäoliselt tegutsevad teises liikmesriigis. Pädevustunnistuse annab välja pädev asutus või
organ, mille liikmesriik on selleks määranud.
Pädevustunnistuse saamiseks peavad maanteesõidukite autojuhid ja saatjad olema edukalt
lõpetanud koolituse ja sooritanud eksami, mille on kinnitanud pädev organ, et tagada eksamineerijate sõltumatus.

Koolituskursus hõlmab vähemalt ühenduse õigusaktide tehnilisi ja administratiivseid aspekte, mis puudutavad loomade kaitset vedamise ajal, eriti järgmisi punkte:
a) Loomade vedamise üldtingimused, veodokumendid, tehnilised eeskirjad loomade veoks ning teekonnaleht;
b) loomade füsioloogia ja eelkõige joogi- ja söödavajadus, loomade käitumine ja stressi mõiste;
c) loomade käsitsemise praktilised aspektid;
d) juhtimisviisi mõju veetavate loomade heaolule ja liha kvaliteedile;
e) loomadele esmaabi osutamine;
f) loomi käsitseva personali ohutus.

Pädevustunnistust hakatakse nõudma alates 5. jaanuarist 2008.


4) Vastavussertifikaat

 - Autotranspordivahendi vastavussertifikaat

Pädev asutus või organ, mille liikmesriik on selleks määranud, annab pikaajalise veo korral kasutatavale autotranspordivahendile vastavussertifikaate taotluse alusel tingimusel, et:

a) veovahendi suhtes ei ole esitatud taotlust veoloa saamiseks, ning sellist luba ei ole sama või muu liikmesriigi teiselt pädevalt asutuselt;
b) pädev asutus või organ, mille liikmesriik on selleks määranud, on veovahendit kontrollinud ja kindlaks teinud, et see vastab pikkade teekondade autotranspordivahendi konstruktsioonile, ehitusele ja korrashoiule ettenähtud nõuetele.

Vastavussertifikaat koostatakse liikmesriigi ametlikus keeles (keeltes) ja inglise keeles. Selle kehtivusaeg on kõige kauem viis aastat väljaandmise kuupäevast ja see kaotab kehtivuse kohe, kui veovahendit on muudetud või parandatud viisil, mis vähendab loomade heaolu.

- Loomaveolaevade vastavussertifikaat

Pädev asutus või liikmesriigi poolt selleks määratud asutus annab välja vastavussertifikaate loomaveolaevale taotluse alusel tingimusel, et:
a) laeva käitaja asukoht on liikmesriigis, kus on esitatud taotlus;
b) laeva suhtes ei ole esitatud taotlust sertifikaadi saamiseks ning sellist sertifikaati pole heakskiitmiseks esitatud teisele pädevale asutusele samas või teises liikmesriigis;
c) laeva on kontrollinud pädev asutus või liikmesriigi poolt selleks määratud asutus ja teinud kindlaks, et laev vastab nõuetele loomaveolaevade ehituse ja varustuse suhtes.

Vastavussertifikaat koostatakse liikmesriigi ametlikus keeles (keeltes) ja inglise keeles. Selle kehtivusaeg on kõige kauem viis aastat väljaandmise kuupäevast ja see kaotab kehtivuse kohe, kui veovahendit on muudetud või parandatud viisil, mis vähendab loomade heaolu.

Taotlus transpordivahendi vastavussertifikaadi väljastamiseks


Web by OK Interactive