Kala käitlemine

Kalandus on üks olulisemaid kauplemise, impordi-ekspordi sektoreid Eesti majanduses. Suurema osa kauplemisest moodustavad jahutatud koha-, ahvenafilee Euroopa liikmesriikidesse  ja ekspordist kala ja kalandustooted paljudesse Balkani ja Aasia riikidesse ning Ukrainasse.

Kalandustoodete all mõistetakse kõiki merevee- või mageveeloomi (välja arvatud elusad kahepoolmelised karploomad, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad ja elusad meriteod ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), mida peetakse kas looduslikes või tehistingimustes, k.a selliste loomade kõik söödavad vormid, osad ja tooted.

Kõik kalakäitlemisettevõtted, mis töötlevad, pakendavad, ladustavad kalandustooteid, peavad omama enne käitlemise alustamist Veterinaar- ja Toiduameti poolt väljastatud tegevusluba.

Kalakäitlemisettevõtetel tuleb käitlemisel juhinduda Toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, sätestatud toiduohutuse nõuetest. Lisaks peavad kalakäitlemisettevõtted, mis käitlevad värskeid kalandustooteid, järgima Euroopa Nõukogu määruses nr 2406/1996 esitatud kala värskuse ning suuruse miinimumnõuded. Kalandustoodete märgistamisel tuleb juhinduda Komisjoni määrusest (EU) 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijale ning Komisjoni määrusest (EU) 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000.

Kalatöötlemislaevad peavad samuti enne käitlemise alustamist omama tegevusluba, mille väljastab Veterinaar- ja Toiduamet. Kalatöötlemislaev on mistahes laev, mille pardal käsitsetakse kalandustooteid ühe või mitme järgmise toimingu abil, millele järgneb pakkimine või pakendamine ning vajaduse korral jahutamine või külmutamine: fileerimine, viilutamine, nülgimine, kodadest või poolmetest vabastamine, hakkimine või töötlemine. Kalatöötlemislaevadel kala töötlemisel tuleb käitlejal juhinduda Toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad sätestatud toiduohutuse nõuetest.

Selleks, et tarbija toidulauale jõuaks ohutu ja kvaliteetne kalatoode, teostavad Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste järelevalveametnikud regulaarset järelevalvet kalakäitlemisettevõtetes, vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt kinnitatud inspekteerimisplaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et tegemist on õiguserikkumisega. Järelevalveametnik planeerib inspekteerimise ja proovide võtmise sagedused, lähtudes õigusaktides sätestatud ja Veterinaar- ja Toiduameti poolt kehtestatud dokumentide nõuetest.

Tulenevalt Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse paragrahvist 30 ja 34 peab käitleja tegevusloa saamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest ja muudest ümberkorraldustest ning käitlemise peatamisest või lõpetamisest teatama tegevusloa saamist korraldavale järelevalveasutusele, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate. Ümberkorralduste tegemise ajal on käitlemine keelatud ning käitlemist võib pärast ümberkorralduste lõpetamist jätkata ainult järelevalveametniku loal.

 

Viimati uuendatud 30.12.2015


Web by OK Interactive