Mee käitlemine

Meekäitlejad

 

Mee esmatootjad peavad oma tegevusest teavitama. Esmatootmine hõlmab näiteks mesilaste pidamist (isegi, kui see laieneb väljaspool mesiniku valdusi asuvatele tarudele), mee võtmist tarudest, vurritamist ning pakendamist mesiniku valdustes.

 

Esmatootmiseks ei saa aga pidada tegevusi väljaspool mesiniku valdusi (nt mee vurritamine, pakendamine). Selline tegevus kuulub tunnustamisele. Kui käitleja tahab pakendada või oma mee hulka segada teiselt mesinikult pärit mett või lisada mingeid lisandeid (nt pähklid, õietolm), peab ta selleks olema samuti tunnustatud.

 

Inspekteerimise sagedus

 

Selleks, et tarbija toidulauale jõuaks ohutu ja kvaliteetne mesi, teostab Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarkeskuse järelevalveametnik järelevalvet ka meekäitlejate üle. Järelevalvet viiakse läbi regulaarselt, vastavalt eelnevalt koostatud plaanile ja juhtudel, kui on põhjust arvata, et toitu käitlev ettevõte on rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid (mh tarbijakaebused vms).

Inspekteerimine viiakse üldjuhul läbi käitlejale ette teatamata.

 

Mida kontrollitakse?

 

Järelevalve käigus hindab järelevalveametnik toidu, toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete ning käitlemisettevõtte ja käitlemise vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele. Samuti hinnatakse pakendite märgistust ning pööratakse tähelepanu toidu jälgitavusele. Põhidokument, millest lähtutakse, on Toiduseadus.

 

Erinevate meekäitlejate puhul lähenetakse hügieeninõuete hindamisel mõnevõrra erinevalt:

·         Väikeses koguses mee esmatootjad (st kuni 15 (k.a) taru või mesilasperega majapidamised või ettevõtted) peavad vastama Toiduseaduses ja põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruses nr 72 „Väikeses koguses esmatoodete turustamise hügieeninõuded” sätestatud nõuetele. Selliste käitlejate üle kontrolli teostamisel hinnatakse muuhulgas ka seda, kas käitleja ei ületa nimetatud määruses kehtestatud väikeseid koguseid.

·        Teavitatud meepakenduskeskused peavad vastama Toiduseaduses ja  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta I lisas sätestatud nõuetele.

·        Tunnustatud meepakenduskeskused peavad vastama Toiduseaduses ja  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004, toiduainete hügieeni kohta II lisas sätestatud nõuetele.

Kõik meekäitlejad peavad vastama ka Toiduseaduses ja Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2004. a määruses nr 41 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” kehtestatud erinõuetele, mis puudutab mee märgistust ja kvaliteeti.

 

Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida:

·         käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;

·         toitu ja selle koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid;

·         toidu valmistamist;

·         toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid;

·         puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise;

·          käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;

·          märgistust ja muul viisil teabe esitamist;

·          jälgitavust ehk arvestuskohustuse täitmist

·          jms.

 

Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.

Inspekteerimise käigus võidakse võtta ka proove mee kvaliteedi ja mikrobioloogilise seisundi ning ettevõtte hügieenitaseme hindamiseks. Proovi võtmisel vormistatakse proovivõtu protokoll. Analüüsitulemuste kohta edastatakse käitlejale katseprotokolli koopia või teavitatakse muul moel. Proovimaterjali maksumust käitlejale ei kompenseerita. Nõuetele vastavate tulemuste korral tasub analüüsimise kulu Veterinaar- ja Toiduamet, kuid kui laborianalüüside tulemuste põhjal toit või muu uuritu nõuetele ei vasta, kannab antud analüüside ning täiendavalt võetavate proovide analüüsimise kulud käitleja.

 

Lisaks järelevalveproovidele võidakse proove võtta ka saasteainete seire jaoks.

 

Inspekteerimise akt

 

Iga inspekteerimise kohta vormistatakse ettevõtte nõuetele vastavuse hindamise akt, kuhu märgitakse ettevõttes leitud puudused, viide õigusaktile ning puuduse kõrvaldamise tähtaeg. Akti allkirjastavad ettevõtte tegevuse eest vastutav isik ja järelevalveametnik.

 

Kontrolli aktis teeb järelevalveametnik ettevõttele õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral esmalt ettekirjutuse, selle kordumisel toimub juba sunnivahendi rakendamine.

 

Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse või otsusega, võib ta esitada vaide Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile.


Web by OK Interactive