Toidu ladustamine

Ladustamisettevõtete järelevalve korraldus

Toiduseaduse § 47 lõike 1 alusel teostab Veterinaar- ja Toiduamet riiklikku järelevalvet kõigis käitlemisvaldkondades ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud materjalide ja esemete üle.Toidukäitlemisettevõtte mõiste alla mahub ka ladustamisettevõte.

Järelevalveasutuse ülesanded

Tunnustamine ja teavitamine
Järelevalveasutuse üheks oluliseks ülesandeks on toidukäitlemisettevõtete tunnustamine, mis on eeltingimuseks toidu käitlemise alustamisel eritemperatuuri vajava toidu ladustamisel. See tähendab, et sellisel ettevõttel peab olema järelevalveasutuse luba käitlemise alustamiseks. Ettevõtte tunnustamise nõue ja põhimõtted on sätestatud Toiduseaduse § 8 kuni 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004, 853/2004, 854/2004 ja 882/2004. Eritemperatuuri mittevajava toidu ladustamise puhul piisab järelevalveasutuse teavitamisest enne käitlemise alustamist.
 
Tunnustatud ja teavitatud ettevõtted
Veterinaar- ja Toiduamet kogub järelevalve all olevate ettevõtete andmeid ja üks kord kvartalis koostab ja uuendab kodulehel olevaid ettevõtete loendeid. Eraldi tuuakse välja tunnustatud ettevõtete loetelu ja teavitatud ettevõtete loetelu.
 
Milline ladustamisettevõte peab olema teavitatud? Kuidas teavitada ettevõttest?
Ladustamisettevõte kuulub teavitamisele, kui ta soovib tegutseda toatemperatuuril hoitava toidu ladustamisega või sellega seotud teenust pakkuda.
Ettevõttest teavitamiseks esitab käitleja enne käitlemise alustamist kirjaliku avalduse Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele. Ladustamisettevõtte tegutsemisest teavitamise avalduse vorm on leitav VTA kodulehelt, toidukontrolli alt, ladustamise valdkonna alarubriigist „Dokumendivormid“.
Ettevõte, mis on toidu käitlemisega tegelevana registreeritud Majandustegevuse Registris kaubandustegevuse seaduse alusel, ei pea täiendavalt oma tegevusest järelevalveasutusele teavitama.
Importimist alustav ladustamisettevõte (Euroopa Liidu siseselt kui ka kolmandatest riikidest Eestisse) peab olema registreeritud Majandustegevuse Registris.
 
Milline ladustamisettevõte peab olema tunnustatud?
Ladustamisettevõte kuulub tunnustamisele, kui soovitakse hakata ladustama toatemperatuurist erinevat temperatuuri vajavat toitu või soovitakse tegeleda sellega seotud teenuse pakkumisega.
 
Mahetoidu ladustamine
Käitleja, kes soovib tegeleda töödeldud mahetoidu ladustamisega ja selle turuleviimisega, kuulub Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustamisele Mahepõllumajanduse seaduse alusel.
Ladustamise mahetunnustamise nõue tuleneb mahepõllumajanduse seaduse § 5 lõikest 1, kus viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 28 lõikele 1, millele vastavalt peavad ladustajad oma tegevusest pädevat asutust teavitama ja kontrollsüsteemi lülituma, mis mahepõllumajanduse seaduse mõistes tähendab, et mahetoiduladustajad peavad olema tunnustatud.
 
 
Lemmikloomatoidu ladustamine
Kui ladustamisettevõte on tunnustatud või teavitatud Toiduseaduse alusel, siis töödeldud pakendatud lemmikloomatoidu ladustamise puhul Loomatauditõrje seaduse alusel eraldi ei tunnustata.
Kui ettevõte on Toiduseaduse alusel teavitatud (st. ei ladusta eritemperatuuri vajavat toitu), kuid ladustab muuhulgas eritemperatuuri vajavat töödeldud pakendatud lemmikloomatoitu, siis tuleb ta tunnustada Loomatauditõrje seaduse alusel.
Kui ettevõte ei ole Toiduseaduse alusel tunnustatud ega teavitatud, kuid soovib hakata ladustama töödeldud pakendatud lemmikloomatoitu (olenemata säilitusre˛iimist), peab ta taotlema tunnustamist Loomatauditõrje seaduse alusel.
 
Kuidas taotleda ettevõtte tunnustamist?
Tunnustamise taotlemiseks tuleb pöörduda tegevuskohajärgsesse maakonna veterinaarkeskusesse ja esitada tunnustamise taotlus koos vajalike dokumentidega. Tunnustamise taotluse vorm on leitav VTA kodulehelt, toidukontrolli alt, ladustamise valdkonna alarubriigist „Dokumendivormid“ nime alt „Taotlus ladustamisettevõtte tunnustamiseks“. Muude tunnustamise jaoks vajalike dokumentide loendi leiab Põllumajandusministri 30. mai 2007. a määrusest nr 84 „Toidu käitlemisvaldkondades tunnustamisele kuuluvate ettevõtete täpsustatud loetelu, tunnustamise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord“ § 2 Taotlusele lisatavate dokumentide loetelu. Abimaterjal tunnustamise dokumentatsiooni koostamiseks leiab VTA kodulehelt, toidukontrolli alt, ladustamise valdkonna alarubriigist „Dokumendivormid“ nime alt „Juhend toidu ladustamisettevõtte tunnustamise dokumentatsiooni koostamiseks“. Kui nimetatud dokumendid on kohalikule veterinaarkeskusele esitatud, siis tunnustamise menetlemise käigus hindab järelevalveametnik esitatud dokumentide ning ettevõtte nõuetele vastavust. Tunnustamise otsuse või tunnustamisest keeldumise otsuse teeb järelevalveasutus 20 tööpäeva jooksul ning ärakiri otsusest antakse käitlejale üle allkirja vastu või saadetakse käitlejale posti teel kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Toiduseaduse § 10 kehtestatakse tunnustamise ja tunnustamisest keeldumise menetluslikud aspektid. Järelevalveasutus võib teha tingimusliku tunnustamise otsuse, kui selgub, et ettevõte ei täida kõiki asjakohaseid nõudeid. Alles tunnustamisotsuse väljastamise järel võib alustada toidu käitlemist.
Kui tunnustatud ettevõtte käitleja või käitlemisettevõtte andmed (nimi, registrikood, aadress vm) muutuvad või käitleja taotleb käitlemisvaldkonna või toidugrupi lisamist või eemaldamist, tuleb esitada sellekohane taotlus tegevuskoha järgsele maakonna veterinaarkeskusele. Taotluse vorm on leitav VTA kodulehelt, toidukontrolli alt, ladustamise valdkonna alarubriigist „Dokumendivormid“ nime alt „Taotlus ladustamisettevõttes toimunud muutustest teavitamine“. Tegevuskohajärgse maakonna veterinaarkeskust tuleb teavitada käitlemise lõpetamisest või peatamisest või tunnustamisel valitsenud tingimusi muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest või muudest ümberkorraldustest.
 
Järelevalve planeerimine ja läbiviimine
Riikliku järelevalve ülesandeks on järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele.
Käitleja on kohustatud kontrollima toidu käitlemise nõuetekohasust –enesekontroll.  Enesekontrolli kohustusega on tihedalt seotud ka toiduseaduse üks põhialuseid – käitleja vastutus oma tegevuse eest.
 
Järelevalvet tehakse üldjuhul käitlejat eelnevalt hoiatamata. Järelevalvet viiakse läbi regulaarselt, vastavalt järelevalveasutuse koostatud plaanile ja lisaks juhtudel, kui on põhjust arvata, et tegemist on õigusrikkumisega. Toidukäitlemisettevõtete kontrollimise sagedus sõltub ettevõtte riskitasemest. Ladustamisettevõtete planeeritud kontrollimise sagedus määratakse vastavalt ettevõtte riskitasemele, mille määramisel arvestatakse mitut eriaspekti.
 
Ettevõtte riskitaseme määramisel lähtutakse:

- käideldav toidu liik (eritemperatuuri vajav/mittevajav toit),

- üldhügieeni olukord ettevõttes,

- enesekontrollisüsteemi toimimine ettevõttes.

 
Rolli mängib ka ettevõtte lisavaldkonna olemasolu – kas ladustamise kõrval tegeletakse ka toidu valmistamise ja/või töötlemisega, pakendamisega või jaemüügiga. Lisavaldkond võib suurendada ettevõtte kontrollimise sagedust.
Kontrollimise sageduse määramisel lähtutakse ka eelnevate kontrollimist tulemustest. Näiteks: kui ettevõttel on olnud eelnevalt probleeme hügieeniga, enesekontrollisüsteemi toimimisega jne, siis suurendatakse ettevõtte kontrollimise sagedust.
Kui aga ettevõttes ei ole järjepidevalt probleeme esinenud, siis vähendatakse sellise ettevõtte kontrollimise sagedust.
 
Minimaalne kontrollimise sagedus oleneb ettevõtte riskitasemest (väga madal, madal, keskmine ja kõrge) ning kontrollimise sagedused on minimaalselt 1 kord kahe aasta jooksul kuni 3 korda aastas.

- Kõrge riskitasemega ladustamisettevõtet kontrollitakse minimaalselt 3 korda aastas. Näiteks ladustamisettevõte, milles ladustatakse eritemperatuuri vajavat toitu, mille enesekontrollisüsteem ei toimi hästi ning üldhügieeni olukord ei ole hea.

- Keskmine riskitasemega ladustamisettevõtet kontrollitakse minimaalselt 2 korda aastas. Näiteks ladustamisettevõte, milles ladustatakse eritemperatuuri mittevajavat toitu, mille enesekontrollisüsteem ei toimi väga hästi ning üldhügieeni olukord ei ole hea.

- Madal riskitasemega ladustamisettevõtet kontrollitakse minimaalselt 1 kord aastas. Näiteks ladustamisettevõte, milles ladustatakse eritemperatuuri mittevajavat toitu, mille enesekontrollisüsteem ei toimi hästi ning üldhügieeni olukord on hea või mille enesekontrollisüsteem toimib hästi ning üldhügieeni olukord ei ole väga hea.

- Väga madal riskitasemega ladustamisettevõtet kontrollitakse minimaalselt 1 kord kahe aasta jooksul. Näiteks ladustamisettevõte, milles ladustatakse eritemperatuuri mittevajavat toitu, mille enesekontrollisüsteem toimib hästi ning üldhügieeni olukord on hea.

 
 Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida Toiduseaduse § 48 alusel:
·            käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist;
·            toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid;
·            puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise;
·            käitlemist, sealhulgas toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise;
·            toidu ning toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete märgistust ja muul viisil teabe esitamist jms.
 
Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle toiduseadusega ja teiste õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.
 
Kui järelevalveametnik teostab järelevalvet ettevõttes, koostab ta kontrollimise tulemuste kohta protokolli ehk akti, kus järelevalveametnik teeb ettevõttele õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral esmalt ettekirjutuse, selle kordumisel toimub juba sunnivahendi rakendamine. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
 
Järelevalvetoimingute eest kohustub käitleja Toiduseaduse § 491 alusel tasuma toidujärelevalve tasu.
 
Järelevalve käigus võetakse toidust proove
Järelevalveametnikul on õigus Toiduseadus § 49 lg (1) alusel võtta käitleja kulul vajalikus koguses proove laboratoorsete analüüside tegemiseks. Ka proovivõtt on järelevalvetoiming ning selle eest kohustub käitleja tasuma toidujärelevalve tasu.
Kui analüüsitulemuste põhjal toit või muu analüüsitu ei vasta kehtestatud nõuetele, siis sellest partiist täiendavateks uuringuteks võetavate proovide analüüsimise kulud kannab käitleja. Kui toit ei vasta kehtestatud nõuetele, siis teeb järelevalveametnik käitlemisettevõttele ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele [Toiduseadus § 22 lg (3)] ja esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks.
 
Järelevalve käigus võetud proovide analüüsitulemused on Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel, rubriigis Toidukontroll → Kontrollprogrammid (rohelises vasakpoolses alas avaneb loetelu erinevatest uuringutest, kus on toodud tulemused aastate lõikes)

 
 
 

Web by OK Interactive