Eraelamus toidu käitlemine

Ettevõtete loetelu                       Dokumendivormid                      Info- ja juhendmaterjalid

Mida tähendab eraelamus toidu käitlemine ja sellest teavitamine?

Eraelamus toidu käitlemine

Eraelamus toidu käitleja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb turustamise eesmärgil regulaarse toidu valmistamisega kohas, mida põhiliselt kasutatakse eraelamuna.

Eraelamus toidu käitlemise kohtadeks loetakse ehitisi/rajatisi/ruume, mida kasutatakse peamiselt eraelamuna (nt eramaja köök ja selle juurde kuuluv kelder, abiköök, suve- ja väliköök). Juhul kui ruumid on toidu käitlemiseks spetsiaalselt kohaldatud, siis ei ole enam tegemist toidu käitlemisega eraelamus. 

Nõuded eraelamus toidu käitlemisele on  leitavad juhendis Toidu käitlejale, kes tegeleb eraelamus toidu regulaarse valmistamisega turule viimise eesmärgil

Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust. Käitlejal peab olema mh koostatud ka enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaani koostamisel on abiks Enesekontrolliplaani koostamise juhend eraelamus toidu valmistamisele ja selle turustamisele (sh toitlustamisele)

NB! Käideldava toidu ning käitlemise nõuetekohasuse eest vastutab toidu käitleja! Järelevalveasutusel on õigus teha ettepanekuid ettevõtte enesekontrolliplaani muutmiseks, täiendamiseks.

Majandustegevusteade

Eraelamus toidu käitlemise kohta tuleb esitada majandustegevusteade enne käitlemise alustamist. Enne majandustegevusteate esitamist peab toidu käitlejal olema täidetud kõik nõuded, mis eraelamus toidu käitlemisele kohalduvad (enesekontrolliplaan, kestvuskatsed, tervisetõend, joogivee analüüsid jne). Alles peale seda kui käitlejal on selge valmisolek nõuete täitmise osas, saab ta esitada teavitamise avalduse. Toidu käitlemine teavitamata ettevõttes on keelatud!

Erisus: Juhul kui eraelamus valmistatud loomset päritolu toitu soovitakse turustada teisele käitlejale (kauplusele, kohvikule vms), siis kuulub selline tegevus tunnustamisele.

Kuidas majandustegevusteadet esitada?

Majandustegevusteadet on võimalik esitada erineval viisil. Kõige lihtsam on teatist esitada läbi Põllumajandusministeeriumi kliendiportaali. Põllumajandusministeeriumi KP teenuse kasutamisel tuleb kasutajal end autentida kas ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga kaudu.

Teine ja mugav võimalus teavitamiseks on kasutada Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel asuvat teatise vormi : toidu Esmatootmise/valmistamise/töötlemise/pakendamise ettevõtte MAJANDUSTEGEVUSteaDE / tegevusloa taotlus Selle võib esitada allkirjastatuna posti teel või digiallkirjastatult e-posti teel ettevõtte asukohajärgsele Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele. Teatist on võimalik Veterinaar- ja Toiduametile esitada ka notari kaudu.

Peale majandustegevusteate esitamist läbi kliendiportaali jõuab teie poolt esitatud info vastava tegevuskoha jm info kohta Toidukäitlejate registrisse ca 3 minuti jooksul. Teavitatud ja tegevusloaga ettevõtteid on võimalik leida: Teavitatud ja tegevusloaga toidu/ toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlejate otsing / Teatise esitamisel Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele kantakse  teatisel olev info VTA infosüsteemi järelevalveametniku poolt.

Peale avalduse esitamist on järelevalveametnikul õigus küsida käitlejalt asjakohaseid dokumente, tõestamaks käitlemise nõuetekohasust, vajadusel võib järelevalveametnik tulla ka käitlemiskohta kohapeale nõuetekohasust hindama.

Riigilõivu majandustegevusteate esitamisel ega tegevusloa taotlemisel tasuma ei pea! Toidukäitlemisettevõtete puhul rakendatakse järelevalvetasu. (Alus: Toiduseaduse § 491). Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isikuks on isik, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud toidujärelevalve toimingu. Kohustatud isik maksab tunnitasu toidujärelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest ühe kontrollkäigu kohta. Järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ja iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise paika kohalesõiduks kulutatud aega. (Vt toidujärelevalve tasu).

Andmete muutusest teavitamine

Juhul kui esitatud majandustegevusteates on andmed muutunud, tuleb vastavatest muudatustest hiljemalt viie tööpäeva jooksul VTAle teada anda. Kui otsustatakse loobuda toidu käitlemisest, kas teatud tähtajani või lõplikult, siis peab sellest samuti VTAd teavitama. Muudatustest ja toidu käitlemisest loobumisest teatamiseks kasutada eelpool nimetatud teate esitamise viise.

Järelevalveametnikul on ametitõendi esitamisel õigus takistamatult kontrollida (alus: Toiduseaduse § 48): käitlemisettevõtte, selle territooriumi, ruumide, seadmete, sisseseade ning veovahendite seisundit ja kasutamist; toorainet, toidu koostisosi, abiaineid ja muid toidu valmistamiseks kasutatavaid tooteid; toitu, sealhulgas toitu selle valmistamise käigus; tooraine ja toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid; puhastamise, desinfitseerimise ja kahjuritõrje vahendeid, aineid ning viise; käitlemist, sealhulgas tooraine ja toidu töötlemis-, valmistamis- ning säilitamisviise; märgistust ja muul viisil teabe esitamist; töötajate hügieeninõuete täitmist, sealhulgas isiklikku puhtust ja riietust, ning hinnata töötajate hügieeniteadmisi; enesekontrollinõuete täitmist ja tutvuda enesekontrolli tulemustega ning ettevõttesse paigutatud mõõtevahendite mõõtmistulemustega ja kontrollida nende õigsust, kasutades järelevalveasutuse mõõtevahendeid.

Järelevalveametnikul on õigus:

- kasutada isiku või tema esindaja teadmisel olukorra jäädvustamiseks tehnikavahendeid, nõuda isikult seletusi, kirjalikke materjale ja dokumente ning küsitleda ettevõtte töötajaid; teha märkmeid ning väljavõtteid talle esitatud kirjalikest materjalidest ja dokumentidest ning saada kuni kaks tasuta koopiat igast talle esitatud asjakohasest materjalist ja dokumendist;

- võtta vastavalt kehtestatud korrale käitleja kulul vajalikus koguses proove laboratoorsete analüüside tegemiseks ettevõtte ja toidu nõuetekohasuse kontrollimiseks. Kui laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal ei vasta tooraine, toit või muu analüüsitu nõuetele, kannab lisauuringutega seotud kulud käitleja, kelle proov ei vasta nõuetele. Kui toiduproovis ületab mõni leitud lisa- või saasteaine lubatud piirnormi, ehk toit loetakse inimese tervisele ohtlikuks, siis teeb järelevalveametnik käitlemisettevõttele ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning antud toit kutsutakse turult tagasi.

Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.

Kui on ilmnenud asjaolud, et teatud toit võib olla ohtlik inimese tervisele, siis on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusel õigus sellise toidu käitlemine vajaliku käitlemisahela ulatuses peatada ning kohustada isikut toitu käitlemisest ja turustamisest kõrvaldama.

Kui järelevalveametnik käib toidukäitlemisettevõttes nõuetele vastavust kontrollimas, koostab ta kontrollimise tulemuste kohta protokolli ehk ettevõtte nõuetele vastavuse hindamise akti. Ettevõtte nõuetele vastavuse hindamise aktis teeb järelevalveametnik õiguserikkumise avastamise või põhjendatud kahtluse korral toidu käitlejale ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õiguserikkumisele, esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks ning kohustab tegema õiguserikkumise lõpetamiseks ja edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid. Järelevalveametniku poolt määratud tähtaja jooksul ettekirjutuste täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus kohaldada sunnivahendit kuni Toiduseaduse 10 peatükis sätestatud vastutusele võtmiseni välja. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

 

Viimati muudetud 30.01.2015

 
 

Web by OK Interactive