Uuendtoit

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta määratleb uuendtoidu või toidu uuendkoostisosana toidu või toidu koostisosa, mida enne 15. maid 1997. a pole Euroopa Liidus inimeste toiduna olulisel määral kasutatud ning mis kuulub ühte järgmistest kategooriatest:

 

1)   toit või toidu koostisosad, mis on uue molekulaarstruktuuriga või mille algset molekulaarstruktuuri on tahtlikult muudetud;

2)   mikroorgamismidest, seentest või vetikatest koosnev või nendest saadud toit või neist koosnevad või saadud toidu koostisosad;

3) taimedest koosnev või taimse päritoluga toit ja toidu koostisosad ning loomse päritoluga toidu koostisosad, välja arvatud traditsiooniliste paljundamis- või kasvatusmeetodite abil saadud toit ja toidu koostisosad, mida kogemuste põhjal võib pidada ohutuks;

4)  toit ja toidu koostisosad, mille tootmisel on kasutatud protsessi, mida üldiselt ei kasutata ja mis põhjustab kõnealuse toidu või toidu koostisosade koostise või struktuuri olulisi muutusi, mis mõjutavad nende toiteväärtust või ebasoovitavate ainete sisaldust või inimese ainevahetust.

 

Määruse nr 258/97 reguleerimisalasse ei kuulu:

a)     toidu lisaained (mitte segamini ajada toidulisanditega!)   

b)     lõhna- ja maitseained

c)     toiduensüümid

d)     ekstrahendid

e)     GMOsid sisaldavad või nendest koosnevad toidud või toidu koostisosad

f)      GMOdest toodetud toidud või toidu koostisosad, mis kõnealuseid organisme ei sisalda

 

Uuendtoidu või toidu uuendkoostisosa (edaspidi uuendtoit) turule lubamise eelduseks on, et uuendtoit:

— ei kujuta ohtu tarbijale,

— ei eksita tarbijat,

ei erine asendatavast toidust või toidu koostisosadest sellisel määral, et selle tavapärane tarbimine oleks tarbijale toitaineliselt vähemväärtuslik.

 

Uuendtoitu tohib Eestis ja mujal Euroopa Liidus turustada vaid juhul, kui see on eelnevalt läbinud põhjaliku ohutushindamise ning saanud vastava loa. Erandina kohaldatakse määruse nr 258/97 artiklis 5 sätestatud teatamismenetlust punktides b ja c nimetatud toidu ja toidu koostisosade suhtes, mis olemasolevate ja üldtunnustatud teaduslike tõendite või ühe pädeva asutuse arvamuse põhjal on oma koostise, toiteväärtuse, inimese ainevahetusele avaldatava mõju, kavandatava kasutuse ja ebasoovitavate ainete sisalduse poolest olemasoleva toidu või toidu koostisosadega sisuliselt samaväärne.

 

Veterinaar- ja Toiduametit nõustab uuendtoidu alal põllumajandusministri poolt toiduseaduse § 13 lõike 4 alusel kokku kutsutud Uuendtoidukomisjon, kuhu kuuluvad eksperdid erinevatest valdkondadest. Vajadusel on Veterinaar- ja Toiduametil võimalik konsulteerida ka ekspertidega väljaspool Uuendtoidukomisjoni.

 

Uuendtoitu võib Eestis ja mujal Euroopa Liidus turustada vaid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) nr 258/97 määrusele, millest tuleneb kohustus enne turule lubamist läbida põhjalik ohutushindamine (va juhul, kui sisuliselt samaväärne toode juba on turul, siis kohaldakse lihtsustatud protseduuri). Selleks tuleb esitada liikmesriigi pädevale asutusele, milleks Eestis on Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Komisjoni soovitustele 97/618 vastav taotlus koos taotluse kokkuvõttega Euroopa Komisjonile.

 

Sisuliselt on taotluse näol tegemist taotleja koostatud riskihinnaguga oma uuendtoidule. Antud taotlus peab sisaldama taotleja andmeid,  andmeid toidu omaduste ja tõendusmaterjale spetsifikatsioonile vastavuse kohta, andmeid kasutamiseesmärgi ja –koguste, tootmisprotsessi, stabiilsuse, toksikoloogiliste, alleroloogiliste, metabolismi  jm vajalike uuringute kohta, planeeritavat märgistuse näidist jm taotluses nimetatud andmeid. Taotluses esitatud tootmisprotsessiga seotud teavet võib teatud tingimustel käsitleda konfidentsiaalsena vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) nr 1852/2001, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt esitatava teabe avalikustamise ja kaitsmise üksikasjalikud eeskirjad. Üheks uuendtoidu loa saamise eelduseks on uuendtoidu vastavus asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides toodud nõuetele (nt hügieenikriteeriumitele, saasteainete sisalduse nõuetele, teatud toidugruppide puhul koostis-kvaliteedi erinõuetele jne).

 

Kui pädev asutus on taotluse kohta esmase ohutushindamise aruande koostanud, siis saadetakse nimetatud aruanne teistele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile arvamuse avaldamiseks. Kui esitatakse põhjendatud vastuväiteid toidu turulelubamise osas, siis hindab antud taotlust ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ning otsus võetakse vastu komiteemenetluse käigus. Kui aga põhjendatud vastuväiteid ei esitata, siis informeeritakse taotlejat turule lubamise otsusest. Vajadusel tuuakse otsuses ära uuendtoidu märgistamise ja kasutamise tingimused ning muud nõuded (nt aruandekohustus Euroopa Komisjonile). Uuendtoidu turule lubamine võtab normaaljuhul aega umbes 2-3 aastat ning luba annab tootjale õiguse turustada seda uuendtoitu kõikides liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis.

 

Uuendtoidu märgistamisel tuleb lähtuda toidu märgistusele esitatavatest üldnõuetest, erinõuded uuendtoitudele tuuakse vajadusel välja loa andmise otsuses. Lisaks on Komisjoni määrusega (EÜ) nr 608/2004 kehtestatud erinõuded fütosteroolidega, fütostanoolidega ning nende estritega rikastatud toidu märgistusele. Kui turule lubatud uuendtoidu kohta soovitakse esitada tervisealaseid väiteid, siis tuleb need väited (nagu muu toidu puhul) esitada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrusega nr 1924/2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta.

 

Lisateavet uuendtoitude kohta võib leida Euroopa Komisjoni kodulehelt. Sealt on leitavad ka nimekirjad lubatud ja keelatud uuendtoitude ja uuendkoostisosadega.


Web by OK Interactive