Loomakaitse

Mure loomade heaolu pärast kasvab kiiresti enamikus maailma riikides ja selle tulemusena peab paranema ka põllumajandustootjate ja teisi loomi kasvatavate inimeste suhtumine oma hoolealustesse. Loomade heaolu võib defineerida nende vajaduste, enesetunde, stressi ja tervise kaudu.

Kuna inimtegevusega saab loomade heaolu parandada on loomade heaolu teaduslik mõõtmine oluliselt edasi arenenud ja tehtud on palju uurimusi erinevatel loomaliikidel. Nende uurimuste tulemusi kasutatakse seadusloomes, uute spetsialistide koolitamisel ning avalikkuse teavitamisel. Tulemuseks on loomade heaolu paranemine mitmesuguste regulatsioonide, riikliku järelevalve, aga eelkõige inimeste teadlikkuse tõusu kaudu. Tõsiasi, et hästi koheldud ja sobivates pidamistingimustes peetud loom annab rohkem ja paremat toodangut ning on ka lemmikloomana enesekindel ja hea kaaslane, peaks jõudma iga loomapidajani.

Loomakaitsealasel järelevalvel juhindutakse loomakaitseseadusest, mis reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu; veterinaarkorralduseseadusest; loomatauditõrjeseadusest ning neist lähtuvatest allaktidest.

Loomakaitsealastes küsimustes peab Veterinaar-ja Toiduamet sidet välisriikide, teiste ametkondade, ministeeriumite, ühiskondlike organisatsioonidega (Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Akadeemiline Loomakaitseühing) ning teeb koostööd ka Keskkonnainspektsiooni ja Politseiameti järelevalvespetsialistidega, kelle üheks ülesandeks on samuti järelevalve Loomakaitseseadusesest tulenevate nõuete täitmise üle.


Web by OK Interactive