Lemmikloomad
Inimene on oma elu keskkonda juba aastatuhandeid jaganud erinevate loomadega. Osa nendest kasutas ta söögi jaoks, teised aitasid teha tööd või kasutati sõjapidamiseks vms. Tähtsat rolli on peaaegu iga inimese elus mänginud loomad, keda võiks ühise nimetaja alla võtta- lemmikloomad. Nendeks on tavaliselt koerad, kassid, närilised või roomajad. Tavaliselt suhtutakse neisse kui parimasse sõpra kuid tuleb ette ka erandeid. Samal ajal võib ette tulla ka olukordi, kus lemmikloom võib muutuda ka ohtlikuks oma peremehele, näiteks marutaudi korral.
 
Lemmikloom Loomakaitseseadusetähenduses on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom. Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale, keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või päästeteenistus.
 
Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale:
1) kohases koguses sööta ja joogivett;
2) sobiva hoolduse;
3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust;
4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku.
Loomapidamisel on keelatud kasutada vahendeid või seadmeid, mis võivad looma vigastada.
 
Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud Loomakaitse seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. Väga tihti kujuneb suureks probleemiks ühiskonnale hulkuvate lemmikloomade olemasolu. Nad häirivad oma tegevusega teisi inimesi ja loomi, kannavad tihti edasi nakkushaigusi ja reostavad ümbritsevat keskkonda. Peaaegu alati on aga sarnase juhtumi süüdlaseks hoolimatu loomaperemees, kes teadlikult eirab kehtestatud loomapidamiseeskirju.
 
Loomatauditõrje seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad tuleb kinni püüda ning tagastada omanikule või leida neile uus omanik. Kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi.
Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohalik omavalitsus oma territooriumil.

Web by OK Interactive