Marutaud

Eesti Vabariik on alates 3. aprill 2013. a kuulutatud ametlikult marutaudivabaks riiks.

 

Vaata lisaks:

Rahvusvahelise Epizootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) ametlikud teadaanded nr 3, 2013, lk 58-61, Eesti Vabariigi Veterinaar- ja Toiduameti marutaudivabaduse deklaratsioon

Pressiteade "Eesti on ametlikult marutaudivaba maa"

 

Mis haigus on marutaud?

Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse võivad  nakatuda nii loomad  kui ka inimene. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks. Haigustekitaja levib nakatunud isendi süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Harvemini võib viirus üle kanduda ka   marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale. Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga.

 

Millised loomad võivad marutaudi nakatuda?

Nakatuda võivad  kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest  rebane ja kährikkoer. Koduloomadest esineb haigust enim  koertel, kassidel ning veistel, kuid haigestuda võivad ka lambad, hobused, kitsed ja teised koduloomad.

Lemmikloomade vaktsineerimine  marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele.

 

Millised on marutaudi haigustunnused?

Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik marutaudile viitavaid sümptomeid ongi põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Sagedamini esinevad sümptomid on:

  • tavapärase käitumise järsk muutus (tavaliselt sõbralik loom muutub kartlikuks või agressiivseks)
  •  inimpelguse kadu metsloomadel
  •  suurenenud süljevoolus
  •  neelamisraskused
  • rännumaania
  • suurenenud heli- ja valgustundlikkus
  • vaaruv kõnnak
  • surmaeelselt halvatus

Ka nakatunud metsloomal avaldub haigus reeglina selles, et loom käitub ebatavaliselt. Näiteks võib kährik, kes muidu on öise eluviisiga, hakata ringi käima päevasel ajal, olles seejuures minetanud inimpelguse.

Juhul, kui kahtlustate mõnel loomal marutaudi, tuleb sellest teavitada veterinaararsti või maakonna veterinaarkeskust.

 

Mida teha, kui Teile kuuluv loom on saanud hammustada marutaudikahtlase looma poolt?

Puremisjuhtumi puhul tuleb kohale kutsuda volitatud veterinaararst või teavitada maakonna veterinaarkeskust.
Juhul, kui Teile kuuluv loom on nõuetekohaselt vaktsineeritud, siis vaktsineeritakse ta esimesel võimalusel uuesti ning jäetakse isoleerituks ja järelevalve alla kuni 45 päevaks. Kui tegu on vaktsineerimata loomaga, on tungivalt soovitav loom hukata või tuleb

ta kuueks kuuks isoleerida.

 

Mida teha, kui inimest on purenud marutaudikahtlane loom?

 Kui Teid pureb marutaudikahtlane loom, siis   tuleb haava koheselt pesta rohke vee ja seebiga, katta sidemega ning pöörduda võimalikult kiiresti traumapunkti või perearsti poole. Arstiabi koos vajalike vaktsineerimistega on loomahammustuse puhul tasuta.  Marutaudikahtlasest loomast tuleb teatada kas veterinaararstile või maakonna veterinaarkeskusse.

 

Milline on marutaudioht Eestis?

Eestis on viimase poole sajandi jooksul olnud marutaud väga levinud. Aastatel 1968 - 2006  esines loomadel keskmiselt paarsada laboratoorselt diagnoositud marutaudijuhtumit aastas. Alates aastast 2006 on kogu Eesti territooriumil läbi viidud metsloomade suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist ning see on marutaudi viimase viie aasta jooksul väga jõudsalt taanduma sundinud. 2008. aasta märtsist kuni 2011. aastani on marutaudi diagnoositud vaid neljal korral ning kõik juhtumid esinesid metsloomadel (kolmel rebasel ja ühel kährikul) Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni maismaapiiri vahetus läheduses.

Kahjuks esineb ka praegusel ajal rohkearvuliselt marutaudijuhtumeid meie naaberriigis Venemaal ning ka Lätis diagnoositakse endiselt marutaudi. Seoses sellega on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt väga suur. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest  marutaud on haigus, mis lõppeb haiguse sümptomite väljakujunemisel alati surmaga.

 

Kuidas tõkestatakse marutaudi levikut?

Ennetamaks marutaudi levikut koduloomade populatsioonis, vaktsineeritakse koeri ja kasse regulaarselt marutaudi vastu. Esmakordselt tuleb koeri ja kasse vaktsineerida 3–4 kuu vanuselt, edaspidi tuleb looma vaktsineerida vaktsiiniga kaasasolevas infolehes toodud sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Vaktsineerimise läbiviinud loomaarst teeb märke vaktsineerimise kohta looma registreerimisdokumenti või väljastab tõendi vaktsineerimise kohta. (soovituslikud tõendivormid: üksiku looma vaktsineerimise tunnistus, tõend ühe loomaomaniku loomade vaktsineerimise kohta). Eelpoolkirjeldatud dokumenti peab loomaomanik säilitama vähemalt kuni järgmise vaktsineerimiseni. Marutaudi vaktsiini (v.a. kompleksvaktsiini) ning süstimise kulud, juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, kannab riik.
Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste loomadega, kelle käitumine on ebaadekvaatne. Samuti tuleb eelkõige lastele õpetada, et võõraid kodu-ja metsloomi ei tohi puutuda.

Takistamaks haiguse sisse toomis riiki nakatunud  lemmikloomaga on kehtestatud teatud nõuded (eelkõige looma identifitseerimisele ning marutaudi vastasele vaktsineerimisele) lemmikloomade liikumisele eri riikide vahel.

Selleks, et marutaud koos metsloomade liikumisega  riiki ei tungiks, vaktsineeritakse Eestis metsloomi marutaudi vastu, külvates eelkõige rebastele-kährikutele suupäraseid vaktsiinipalasid riigipiiriga külgnevatel aladel. Metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine toimub 20-50 km laiusel maa-alal.

 

Kuidas toimub rebaste ja kährikute suukaudne vaktsineerimine?

Rebaste ja kährikkoerte suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mis koosnevad kalajahul baseeruvast peibutusosast ja selle sisse peidetud kapseldatud marutaudi elusvaktsiinist. Selliseid vaktsiinipalasid külvatakse õhust lennukite abil sagedusega 20 sööta /km ² kohta. Külvamist ei teostata linnade, asulate j.t. tihedalt inimeste poolt asustatud alade kohal, samuti veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagatud oleks piisav nähtavus maapinnale.
Külvamist viiakse läbi kaks korda aastas – kevadel mais-juunis ning sügisel septembris –oktoobris.

ü       Vaktsiinsööda leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta!

ü       Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed, koduloomad vms, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid!

ü       Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole!

ü       Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

 

Mida saab igaüks meist ära teha, et vähendada marutaudiohtu?

  • Kontrolli koostöös oma veterinaararstiga, kas sinu loomal on kehtiv marutaudivastane vaktsineerimine! Kõik koerad ja kassid (ka nö tubased) peavad olema regulaarselt, vähemalt kord  kahe aasta jooksul,  marutaudi vastu vaktsineeritud. Ligikaudu 90% juhtudest, mil inimene on  marutaudi nakatunud ja  selle tagajärjel surnud, on nakkus saadud  marutaudihaige koera puremise tagajärjel.
  • Ära lase oma loomi hulkuma! Kasside ja koerte pidamisel tuleb kinni pidada kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetest. Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega. Hulkuvatest kassidest ja koertest tuleb teavitada kohalikku omavalitsust, kes peab korraldama omanikuta koduloomade püüdmise.
  • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna!
  •  Ära püüa metsloomadega luua kontakti, jälgi neid distantsilt!
  •  Ära jäta hoovile loomatoitu või prügi, see võib ligi meelitada metsloomi!
  • Juhul, kui näed ebatavaliselt käituvat metslooma või omanikuta kodulooma, teavita sellest kohalikku volitatud veterinaararsti!

 

 

Veterinaar-ja Toiduamet

Väike-Paala 3

11415, Tallinn

Tel. 605 1710

Faks 621 1441

vet@vet.agri.ee

 

Veterinaar-ja Toidulaboratoorium

Kreutzwaldi 30

Tartu, 51006

Tel. 7 386 100

Faks 7 386 102

info@vetlab.ee

 

Põllumajandusministeerium

Lai tn 39/Lai tn 41

15056 Tallinn

Tel. 625 6101

Faks 625 6200

pm@agri.ee

 

Artikkel marutaudi kohta (Kuulo Kutsar, Marjana Laine. 19.08.2008)

Infovoldik „Marutaud. Põistangtõbi. Kärntõbi“


Web by OK Interactive