Kiirhoiatussüsteem - RASFF

Toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem ehk RASFF

Euroopa Liidu toiduohutusnõuded on ühed rangeimad maailmas. Üks peamine vahend kiireks reageerimiseks toidu ja söödaga seotud vahejuhtumitele on toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed).

Kiirhoiatussüsteem võimaldab tarbijaid kaitsta toidust ja söödast tulenevate ohtude eest. Terviseriski tuvastamisel võimaldab RASFF jagada kiiresti ja tõhusalt teavet Euroopa Komisjoni, liikmesriikide veterinaar-ja toiduametite ning organisatsioonide vahel, tänu millele saavad riigid kiiresti ja kooskõlastatult reageerida.

Kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki on RASFFi liikmed, samuti Euroopa Komisjon ja Euroopa Toiduohutusamet (European Food Safety Authority – EFSA). Peale selle on RASFFi täisliikmed Island, Liechtenstein ja Norra.

Ülevaate kõigist võrgustiku liikmete poolt koostatud RASFF teadetest avaldab komisjon oma kodulehel: RASFF portaalis.

Kuidas RASFF toimib?

Süsteemi kuuluvad kontaktpunktid kõikides RASFFi liikmesriikides, liikmesorganisatsioonides ja Euroopa Komisjonis, kes vahetavad teavet terviseriskide kohta. Tööle on rakendatud ööpäevaringne teenus, mis tagab kiireloomuliste teadete edastamise, vastuvõtmise ja neile vastamise võimalikult lühikese ajaga.

Teate saatmine

Kui RASFFi liikmel on andmeid tõsisest toidu või söödaga seotud terviseriskist, siis tuleb sellest infosüsteemi kaudu Euroopa Komisjoni teavitada. Seejärel teavitab Euroopa Komisjon kohaste meetmete võtmiseks viivitamatult teisi liikmeid. Näiteks võidakse tarbijate tervise kaitseks toode turult kõrvaldada või tagasi kutsuda.

Komisjon hindab kogu sissetulnud teavet ja edastab selle kõikidele RASFFi liikmetele, kasutades üht neljast teavitusvormist.

Neli teavitusvormi

Kiirhoiatussüsteemis on neli eri tasemega hoiatust.

  1. Hoiatusteade saadetakse juhul, kui tõsist ohtu põhjustav toit või sööt on tarbijatele turul kättesaadav ning nõutav on kiire tegutsemine.
  2. Informatsioonilist teadet kasutatakse samasugustes olukordades juhul, kui teised liikmed ei pea võtma kiireid meetmeid, sest toodet ei müüda turul või riski ei peeta tõsiseks.
  3. Sisseveokeeld puudutab toidu- ja söödasaadetisi, mille kontrollimisel EL (ja EMÜ) välispiiril on avastatud terviserisk ning saadetis on tagasi lükatud.
  4. Kogu muu toidu- ja söödaohutusalane teave, mida ei edastata hoiatusteadete või informatsiooniliste teadetena, kuid mida peetakse kontrolliasutustele huvipakkuvaks, saadetakse liikmetele uudistena.

Mis järgmisena juhtub?

Liikmed võtavad teavitusvormi põhjal kasutusele meetmeid ja teavitavad komisjoni viivitamatult rakendatud abinõudest. Näiteks võivad liikmed toote turult kõrvaldada või tagasi kutsuda. Peale selle edastatakse sisseveokeelud kõikidele piiripunktidele kõigis 28 liikmesriigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis. Sellega tagatakse, et keelatud toode ei siseneks ELi mõne muu piiripunkti kaudu.

Rahvusvaheline koostöö

Euroopa Komisjon ja RASFF teevad koostööd Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kiirhoiatussüsteemiga INFOSAN (rahvusvaheline toiduohutusametite võrgustik). Võrgustik hõlmab kontaktpunkte või riiklikke teabekeskusi enam kui 160 liikmesriigis, kes saavad WHO-lt teavet INFOSANi toiduohutusalaste teadete vormis ja levitavad neid kõikidele oma riigi asjaomastele ministeeriumidele. RASFF teeb INFOSANiga koostööd ja võrgustikud jagavad teavet juhtumipõhiselt.


Web by OK Interactive