Komposteerimine

Loomsete kõrvalsaaduste komposteerimiseks võib kasutada:

  • 3. kategooria loomseid kõrvalsaadusi;
  • 3. kategooria loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid;
  • 2. kategooria piima, piimasaadusi, piimatooteid;
  • 2. kategooria muna ja munatooteid;
  • 2. kategooria veeloomadest saadud materjali;
  • sõnnikut, seedekulgla sisu (2. kategooria);
  • 2. kategooria töödeldud ja püsimärgistusainega märgistatud tooteid (näiteks lihakondijahu).

Kui komposteerimiseks kasutatakse sõnnikut, peab see pärinema Eesti põllumajandusettevõttest või Veterinaar- ja Toiduameti nõusolekul teisest liikmesriigist. Viimasel juhul peab sõnniku kohta olema ka tervisesertifikaat.

Loomseid kõrvalsaadusi komposteeriv ettevõte peab olema Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud. Tunnustatud ei pea olema kohapeal tekkinud materjali komposteerimine eramajapidamistes ja asutustes (näiteks lasteaias, külaseltsimajas vm), kui saadud komposti ei turustata edasi.

Loomsete kõrvalsaaduste komposteerimise muundamisparameetrid:

  1. standardsed parameetrid – 12 mm peenestatud materjal pastöriseeritakse vähemalt 70 °C juures minimaalselt 60 minutit. Eelnevalt 12 mm suurusteks osakesteks ei pea peenestama piima, piimatooteid, piimasaadusi, sõnnikut, seedekulgla sisu, muna, munatooteid ning 2. kategooria töödeldud tooteid (näiteks lihakondijahu);
  2. alternatiivsed meetodid, kus muundamisparameetrid (osakeste suurus, aeg, temperatuur jm) määratakse ettevõtja poolt.  Alternatiivseid meetodeid saab kasutada vaid Veterinaar- ja Toiduameti loal.

Alternatiivsed meetod on:

  • valideeritud alternatiivne meetod - ettevõtja valideerib enda poolt määratud muundamisparameetritega protsessi ning see valideerimine hõlmab ohuanalüüsi, riskianalüüsi, terviklikku kontrollprogrammi ja protsessiparameetrite järelevalve meetodeid ning indikaatororganismide elujõulisuse või nakkavuse (logaritmilise) vähenemise tõendamist; 
  • toorainest lähtuv alternatiivne meetod - muude muundamisparameetrite kasutamine juhul, kui kasutatakse ainult teatud kindlat toorainet, milleks võib olla toidujäätmed või toidujäätmete segu sõnnikuga, seedekulgla sisuga, piimaga, piimasaadustega, piimatoodetega, munaga, munatoodetega, või kui komposteerimise ainus loomset päritolu tooraine on toidujäätmed, sõnnik, seedekulgla sisu, piima, piimasaadused, piimatooted, muna, munatooted ja/või endine lemmikloomatoit.

Komposteerimisel saadud kompost peab vastama mikrobioloogilistele nõuetele. Seetõttu tuleb komposti regulaarselt laboratoorselt analüüsida. Ladustamisel või enne kompostijaamast väljaviimist kompostist võetud proovides ei tohi esineda Salmonella spp-d (proove analüüsitakse viiest osaproovist). Standardsete töötlemismeetodite kasutamisel tuleb uurida lisaks komposti vastavust kolibakterite või enterokokkide normidele. Proovid võetakse sel juhul muundamise ajal või kohe pärast selle lõppu.

Komposteerimisettevõttes tuleb tagada üldiste hügieeninõuete täitmine:

  • sissetulev materjal tuleb tuua kompostijaama lekkekindlates ja suletud mahutites ja seadmetes, mis selleks ettenähus kohas puhastatakse ja desinfitseeritakse;
  • enne töötlemist tuleb materjali ladustada suletult ja lekkekindlalt ning takistatud peab olema loomade, kahjurite ja lindude juurdepääs materjalile;
  • materjal tuleb suunata komposteerimisele võimalikult kiiresti;
  • tuleb korraldada kahjurite ennetamine, kontrollimine ja tõrje;
  • tuleb korraldada ja kontrollida mahutite, seadmete, ruumide jm puhastamine ja desinfitseerimine;
  • kõik seadmed ja sisseseade peavad olema heas seisukorras;
  • kõik mõõteriistad peavad olema töökorras ja neid tuleb korrapäraste ajavahede tagant kalibreerida;
  • komposti tuleb hoida nii, et nende uuesti saastumine on ära hoitud.

Tunnustatud komposteerimisettevõttes tuleb koostada ja rakendada töös ka enesekontrolliplaani, mis sisaldab ettevõtte, seadmete ja tehnoloogia kirjeldust; tootmise kirjeldust ja vooskeemi ehk protsesside üksikasjalikku kirjeldamist tooraine vastuvõtust kuni komposti väljastamiseni; puhastusplaani; kahjuritõrjeplaani; töötajate koolitamist ja muud asjakohast infot, mis on seotud tootmise ja tootega ning on vajalik ohtude ärahoidmiseks, hügieeni tagamiseks, ristsaastumise vältimiseks.

Komposteerimisettevõtte enesekontrolliplaan olema HACCP printsiipidel põhinev, mis tähendab, et tuleb:

  1. määrata kõik ohud, mida tuleb kõrvaldada, vältida või vähendada;
  2. määrata kriitilised kontrollpunktid (punktid, kus kontroll ohu vältimiseks on vajalik);
  3. kehtestada kriitilised piirid, mis eristavad vastuvõetava vastuvõetamatust;
  4. kehtestada kontroll kriitilistes punktides;
  5. määrata korrigeerivad tegevused juhuks, kui kriitilised piirid ületatakse;
  6. kehtestada regulaarsed meetmed tegevuste tõhususe hindamiseks;
  7. koostada sellekohane dokumentatsioon, mis on piisav, tõhus ja tegelikkusele vastav;
  8. kehtestada kord, et dokumentatsiooni korraliselt üle vaadata ja ajakohastada.

Komposteerimisettevõttes tuleb lisaks tagada jälgitavuse ja identifitseerimise nõuded.

Saadud komposti võib turustada tunnustatud või teavitatud loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetele või kasutajatele või muul juhul ainult otse komposti lõpp-kasutajatele (näiteks haljastusfirmad, aianduskeskused, eraisikud).

Kui kompostijaamas on kasutatud toorainest lähtuvat alternatiivset muundamismeetodit, siis tuleb käsitleda komposti kui töötlemata toodet ning selle turustamine on lubatud ainult Eestis. 


Web by OK Interactive